Kose->Varssavi

Tere, mu kallid!

Kuidas läheb? Meil läheb hästi! Olen tegelikult p2ris haige: kurk mitmendat p2eva hirmus valus, peavalu, palavik ja ninast voolab mingit asja lausa ojana. Aga samas on ka ylihea olla.
Alustan algusest oma jutuga, eks siis paistab kuhu maani ma j6uan:)


Reedel läksime Kosel 8.10 marsa peale, millega saime linna, siis ARKi ja nr 18. bussi peale. Olime väga väsinud, sest saime mõlemad öösel 2 aeg magama. Ei tahtnud üldse hommikul teki alt välja tulla, ei olnud minemise isu.. aga õnneks saime sellest üle!
Igatahes. Sõitsime nr 18ga ning unelesime veidi. Peale Männiku teed hakkasin Varssavi silti maalima. Hoolega kaunistasin markeriga paberit, kui üks tädi pani enne bussist lahkumist mulle paberi peale ühe Bounty. Vaid naeratas viivuks ning pilgutas silma. Nii armas! Tore, kui inimelsed meile kaasa elavad!
Tee ääres saime umbes 20 minutit oodata ja saime auto peale, mis Klaipedasse sõitis. Toredad poisid veel pealekauba seltskonnas, superluks! Me läksime aga Riia ringis maha, arvasime, et sealt on parem edasi minna. Ringi peal võeti meid kohe peale, nimelt üks kurja näoga mees, kelle tütar õpib Saksamaal..
Kui auto peale läksime, siis küsis, kas me vene keelt räägime. Vastasime eitavalt. "Miks," küsis ta, "miks noored eestlased vene keelt ei oska???" Oioioioi.. no mis me ikka vastu kostame, lihtsalt ebamugav ja paha ja piinlik on. Piinlik on mul olnud iga kord, kui mul tuleb tõdeda, et pole elus ühtegi vene keele tundi läbi teinud, ega tea ühtegi venelastst isiklikult. Kahjuks muidugi.
See kurja ilmega mees viis meid Bauskasse, seal ootasime üle tunni... Aga vähemalt avastasime, et see on tõesti rahvusvaheline hääletamispunkt! Lõpuks saime muidugi peale. Üks vanem meesterahvas, kes oli noorena hipi, võttis meid peale. Led Zeppelini, teetööde ning massaažirohke (siiski ainult esiistmel ehk mul) sõit oli see Kaunasesse! Seejärel v2ike võileivaeine, šokolaad ja 3.10 liti eest must kohv (Juoda kava! Eksilikult arvasime, et see on koorega kohv: teised olid kõik need espressod-cappucinod-latted).
Peale einet uuesti tee äärde. Kell oli ka juba omajagu.. lõpuks võtsid kaks noormeest meid peale. Selgus, et üks oli politseinik, kes on ka ise hääletanud. Mõnusa jutuajamise saatel jõudsime Marijampolesse, kust hakkasime edasi hääletame. Avastasime, et hääletuskohas on juba keegi ees, täpsemalt kaks noormeest. Läksime nendest umbes 100 m ettepoole ja tõstsime näpu püsti. Ootasime. Ei miskit. Päike loojus, pimedus. Ikka ei miskit. Läksime veel ettepoole ja panin endale helkurvesti selga ning helkuri veel kätte. Ootasime ikka omajagu, kuid igav ei hakanud. Pole veel kordagi hääletades igav olnud, alati saab igavust peletada. Joodeldades, räppides, luuletades - valik on sinu!
Kuskil seal rahvatantsu ja balleti vahepeal jäi üks rekka seisma. Jeesss! Saime yhe poolakaga piiri äärde ning sealt Augustowi, seal uuesti rekka peale ja Białystoki poole! Sjuuper. Ainus asi oli see, et viimane juht oli kahtlane. Vaatas hoolega Maarjat. Rääkis teiste juhtidega meist ning viimaks käppis mu põlve ja sealt edasi. "Njeee!" on põhisõna. Muud ei mõistnud nemad ja meie ei mõistnud neid. Ehk siis see viimane juht soovis meiega enne Varssavisse minekut veidi trükimusta mitteväärivaid asju teha. Ei aitäh! Aga teised, neel eelmised, juhid olid ülitoredad. Aga noh, siiski kõik oskasid vaid oma poola keelt..
Białystoki jõudes hops maha! Huuh. Suund Varssavi poole, vaid sild tuleb ületada, et silti näidata. Kuid silla all meie lähedal olid noored, sellised kahtlased. Veidi hirmus oli ka, sest linn polnud ju õieti alanudki ning tegemist oli äärelinnaga. Põõsad, raudtee ja veel puid-põõsaid.
V2hem kui 5 minutit saime silti yleval hoida, kui meid juba peale v6eti, kuigi kell oli juba palju. 11 6htul vist. Heategijaks oli seekord yks 22rmiselt meeldiv mees, kellel olid ilusad kingad jalas:D Muide, ta tuli otse Tallinnast! Kell kolm alustas sealt s6itu. Ja nyyd l2ks t2pselt Varssavi tsentrisse, nii et meile sobis liigagi h2sti! Tallinn-Tartu pikkune l6ik l2ks kiiresti. N2gin taevas nelja langevat t2hte ja magasin ka veidi seal tagaistmel. M6nus!
Linna j6udsime poole kahe aeg, Kazik, Maarja s6ber Tartust, oli meil juba vastas. Kuid siiski see mees, Vladislav, s6idutas meid ka Kaziku juurde. Oeh! J6udsime yles, siis tegime paar Vana Tallinna ja tee ringi ja tuttu. Oli nii, Maarja? V6id mu juttu t2iustada, ma enam ei m2leta, see oli nii ammu ju:)

Muide, ma ei tea, miks ma neid pilte sirgeks praegu ei saa, las ta praegu j22b, eks!

Kohe varsti kirjutan edasi...