Håålega poodi.

Olin tåna pealeløunal netis ja kuulasin, vaatasin youtubes tantsuklubi tantse, sest møned olid nende øppimisest huvitatud :) Siis tuli Dennis (kirjapildis pole kindel) ja kutsus mind Åkirkebysse. Ma sain aru, et låhme mingi seltskonnaga ja ratastega linnakesse tsillima. Niisiis låksin panin mytsi påhe, et tuul kørvu åra ei vøtaks, ja jaki selga ning minek. Tuli vålja, et me ei låhe ei ratastega ega håålega. Låhme jala. Midaaa? Linna on 4 km. Tegelt ei ole seda palju, aga tuul oli. Siin on tuul ikka Tuul. Mis seals ikka. Natuke tuuline jalutuskåik oli, aga tore ikka. Meid oli 5 - kolm tydrukut ja kaks poissi. Rååkisime juttu, nautisin ilusaid vaateid ja sain oma teadmistega silost hiilata :)) Låksime Nettosse ja .. leidsin Saku Rocki. Møtlesin, et ostan siis. Armastusest Eesti vastu. Ja siin någin Saku Kulda. Oli soodukas, maksid 10 krooni kumbki. Vaatasin pudeleid ja kuna Kullal oli ilusam silt ja rohkem eestikeelset teksti, siis ainuke asi, mis ma poest ostsin, oligi Kuld. Ma pole kuigi suur ostleja, eriti Taanis. Vot seda nalja.
Tuli vålja, et noored tahtsidki ainult sinna poodi minna. Ylejåånud linnake pidavat surnud olema. Ehk siis teised låksid tagasi tee peale, et seekord håålega koju/kooli saada. Ma låksin yksinda keskusesse maju ja aedu imetlema. Jalutasin mønusalt keskuse risti-råsti låbi. Påike paistis ja oli hea. Suubusin ka siis sinna kodutee poole, et hååletama hakata ja, ennåe, poisid hååletasid taamal. Itsitasin natuke pihku, et nad ikka veel seal olid ja.. jårgmine auto vøttis nad peale. Hakkasin ka hååletama ja 5 minutiga olin minagi auto peal. Tore tådi oma pisikese valge kutsuga vøttis mind peale. Ta tavaliselt ei vøta kedagi, aga ma paistsin talle nii innocent ja nice, et seekord låks teisiti. Poolel teel vaatasin, et keegi on tee ååres. Need olid meie køndides hååletavad tydrukud.. Nojah. Jøudsime koolini ja någin, et poisid istusid bussipeatuses. Nii nunnu. Yhinesin nendega, et tydrukuid oodata. Miski 20 minti ootasime, sest nad ei saanudki auto peale.. Aga nyyd oleme køik kodus ja løpp hea - køik hea :D

Sudoku

Eile oli laupåev. Øhtul istusime "elutoas" ja passisime. Osad, peamiselt meessoost isikud, harjutasid karated ja naiskad praktiseerisid kudumisringi. Kudumisringis on peamiselt jaapanlased - nad on ikka tøsiselt kudumisest, erinevatest mustritest jne sisse vøetud ja alati on neil siinsete suvekursuslastest pensionåridega seega yhine huvi. Yheks kudujaks on ka yks ungarlane. Me, idabloki naised ikka oskame ju kududa. Ønneks oskan ka midagi kaasa rååkida, sest teooriat ma ju tean, lihtsalt ma pole sellest praktiseerimisest nii huvitatud :) Muide, selle ungarlasega tunneme tihtipeale muidki yhiseid jooni: tahame sooja toitu syya, oskame normaalselt (loe: mingi terava åårega lauaga vmt) øllepudeleid avada, naudime poolmørudaid nalju jne.
Aga nyyd asja juurde. Mina siis lahendasin seal elutoas sudokut. Naised kudusid minu taga laua ååres. Nad kysisid, mis ma teen. Ytlesin "sudokut". Nad siis korrutasid yle "sudoku", et nad køik (noh, 4 oli neid) ikka kuuleksid. Yks jaapanlane, Ai, kysis uuesti teistelt "sudoku"? Umbes nii, et kust nemad sellist eesti asja jårsku teavad. Ta arvas, et see on mingi eesti søna. Teised vastu, et "sudoku, noh". Ehk siis tuli vålja, et on ka jaapanlasi, kes ei tea sudokust mitte midagi. Igatahes Ai sisustas oma øhtu ka teistelt sudoku kohta kysides, et kas nemad sellist asja teavad. Jah, jaapanlane oli ainuke. Natuke kahju tast :) Lubasin temaga koos yhe tåna åra lahendada.

Åkirkeby

Kåisin just Åkirkebys. See asub koolist 4 km kaugusel ja on umbes sama suur kui Kose. Aga. Nad on ikka nii erinevad. Åkirkeby on tåis imeilusaid pisikesi vanu majakesi. Køik on hea ja rahulik. On olemas tore keskvåljak, palju pinke, paar restorani, kohvikut, mitu vanavara poodi ja kunstipoodi ja lillepoode ja .. ka eraldi jalgrattapood! Nii tore! Ja nii armas! Kahjuks on minu seebikarp omadega teises dimensioonis, seetøttu otsin siia blogisse kellegi teise fotosid. Midagi Åkirkebist siis Googlest..

PS: tåna oli seal nø peavåljakul kirbukas. Iga teisipåev ja neljapåev on (kuni 18 okt). Kuna kell oli juba neli låbi, siis viimased myygimehed pakkisid oma asju. Yumeno, mu jaapanlasest øde, rååkis, et ta on vahel seal oma pilte ja kaelakeesid myynud. Ehk ma proovin ka kunagi kuidas nåkkab?!

Bornholm criss-cross

Tulime just Almindingeni metsast siin låhedal. Rattaga 5 minuti kaugusel. Våga kena mets ja vanad kuningalossi varemed ja vanad peosaalid ja pølenud hotellid ja jårvekesed. Tåitsa mønus, et kåime niimoodi kord nådalas Bornholmi avastamas. Ja esimestel påevadel kåisime ju iga påev!

Nagu ma emale kirjutasin, siis puud on siin tåiega teistsugused, kuigi Eesti pole ju yldsegi nii kaugel. Ma pole nåinud mitte yhtegi kuuske, nåiteks. Ja kased ajavad oksi laiali kohe maapinnal ehk nad on nagu pøøsad mitte puud. Ja kaski olen nåinud ainult mere ååres (Håsles), mujal pole kohanud. Mere ååras oli håsti palju kibuvitsi. Ja huvitav on, jah, see, et neil on peamiselt siin ikkagi lehtpuud, ka mere ååres. Ja sellised, mis tuult yldse låbi ei lase. Nt olime mere ååres (50 m) metsas ja oli tåiesti tuulevaikne ja hea. Låksime vøpsikust vålja - kohe oli hirmus tuul. Aga oksad on neil veidi yleval pool, nii et metsas jalutades on palju ruumi ja pea hullult ette vaata, kuhu astud. Ja neil on pihlaka moodi puid håsti palju. Pihlakas mis pihlakas, kuid marju pole.. Ahjaa. Kåisime torni otsas. Torn on ehitatud 19. saj 50ndatel vist, siis kui veel metsi våga polnud ja need, mis olid, polnud veel kørged (yks onkel pani kasvama, varem olid maad kohalike elanike loomade søødamaana kasutuses). Mingi kuningas - ei kuulanud øpetaja Simonit piisavalt hoolikalt - kåis Bornholmi yle vaatamas ja aasta hiljem lasi tånutåheks siis selle torni ehitada. Hiljem oli mets juba kørgem, siis ehitati (st topiti metalltrepid sinna) torn veidi kørgemaks. Våga hea vaade on sealt tornist. On nåha merd nii yhelt kui teiselt poolt saart ja Rønnet, Åkirkebyt, Gudhjemi jne.

Ahaa. Tåna hommikul istusime Michaeliga (pole kirjapildis kindel) søøgilauas kørvuti ja imestasime ikka seda va jaapanlaste kørge håålega kellegi teise jutule kaasa (noogutamiselt) håålitsemist, ymisemist, justkui kinnituseks, et partneri jutt on huvitav. Me siis møtlesime Michaeliga, et kui hommikukogunemisele låhme, siis istume ette ritta ja proovime samamoodi Simoni jutule kaasa elada. Meil oli våga løbus. Natuke totter ja piinlik ja nøme samal ajal. Aga noh, mis sa teed, lollus ei anna håbeneda. Kui rååkisin oma sellisest kogemusest yhele jaapanlasele (nimeks Ai), siis ta lihtsalt naeris selle peale. Loodan, et heaga.

Bornholm

Tere!

Nagu nåha, on viimane kirjutis siia postitatud enam kui kaks aastat tagasi. Kui olen olnud kodust eemal, on lihtsalt køik nii .. tavapårane? Ma pole millestki våga vaimustunud ja/vøi tundnud kihku millegi kohta midagi kirjutada.

Kuid siiski. Nagu nåha, olin 2010. aastal Bolognas lapsehoidja. Tagasi Eestisse tulin juulis, 11 vist. Ja jåin kodukanti peaaegu praeguseni. Hetkel olen Taanis Bornholmi saarel Åkirkeby linnakese låhedal Bornholm Højskoles øppimas keraamikat ja metallikunsti. Sattusin siin peaaegu juhuslikult. Vøi noh, see oli ikkagi kindel otsus, aga kokkusattumused juhatasid. Ma tunnen, et mul on tøesti vaja siin praegu olla. Olla eemal køigest, tegelda (sh omandada teadmisi oskusi ja seda mitteformaalselt) millegi meeldiva ja loovaga. Tulin siia nii, et ei tea siit mitte kedagi ega midagi. Ainult kahte tydrukut, kes on siin varem kåinud.

Natuke muusikat vahelduseks..

Woody Guthrie "This Land Is Your Land"

The Velvet Underground "Femme Fatale"

Billy Joel "And So It Goes" 

 Miks ma siin nyyd jålle tagan siia kirjutada?

Kui olen varem reisinud, siis olen ikka omaette olnud vøi omasugustega st sarnase taustaga inimestega. Vøi siis on lihtsalt niimoodi sattunud, et teisest rahvusest tuttavad on olnud minuga sarnased. Sarnased kogemused, arusaamad. Varem pole ma kokku puutunud heaoluyhiskonnaga. Jah, muidugi, kui alustasin oma reisimist, oli palju yllatusi ja kogemusi, mida ma oma varasema (koduse) olukorra tøttu kogeda ei saanud. Siin aga .. Siin on køik vørdsed. Køik on samal pulgal. Ja neil on olnud nii hea pøli, et neil polegi midagi rohkemat vaja. Ja søøk. Seda on neil kylluses. Mina pole niimoodi harjunud. Kui on ikka hea søøk, siis ma søøn korralikult, eksole! Novot. Ja isegi kui toit on våga tervislik, siis palju on ikkagi palju. Ma juba mitmendat påeva møtlen, et teeks yhe våikse dieedi - kas ainult vesi, vesi ja puuviljad vøi køik vedelikud ja ainult vårske. Aga kui låhenen kell kaheksa, kaksteist vøi kell kuus toidulauale, siis .. annan ma alla. Ja pealegi. Kell kolm ja yheksa on meil våiksed tee-, kohvipausid, kus pakutakse moosisaia vøi kooke. Ja nagu teada, siis Taanimaal on koogikesed køige paremad yldse. Eile olin haige (tåna ka veel) ja søin natuke våhem, aga kui øhtu kåtte jøudis, siis suutsin ikkagi neli shokolaadikooki pintslisse pista. Ohh..

Muide, siin pole triikrauda. Ma tavaliselt enda riideid ei triigigi, aga pintsaks kuivas ikkagi kortsuliseks ja pluusil on pesunøøri jålg sees. Niisiis otsisin triikrauda. Leidsin yhe, arvatavasti pårit 70ndatest ja oli tåitsa katki. Nyyd olengi ilma. Ja teate, siin on køik nii røømsad ja avatud. Vanakesed, køik hallide peadega (mitte nagu Eestis, kus peidetakse køik lihtne ja ilus vårvi alla) on nii toredad ja eelarvamustevabad. Vanad ja noored suhtlevad omavahel. Pole sellist pisikest pinget, et mis nad nyyd møtlevad.. Ja. Tulin sellisele møttele, et Taani inimesed on nii røømsad, sest nad ei (pea) triigi oma pesu. Nad teevad seda, mid neile meeldib. Hehe :)

Jårgmise korrani,

K.