vahepeatus

Heips s6brad!

Vabandan, et pole kirjutanud. Vaheraportina teatan, et olen Palermos ning elus ja terve. T66d pole leidnud ja tunnen end veidi kodutuna, kuid inimesed, kes mind ümbritsevad, on lihtsalt super! Tahaks nad k6ik endaga hiljem Eestisse kaasa v6tta!
Hetkel tean seda, et Palermos on väääääga raske tööd leida. Itaaliakeelne CV on mul olemas (vägagi veidras formaadis), tutvused olemas, kuid hetkel veel ei midagi. Kuid v6ib-olla lähen hoopis Rooma! Sest itaalia keelt tahaks ikka rohkem ja rohkem suhu..

Varsti kirjutamiseni...

Bologna

Grazist Bolognasse läksime Kerttuga. Esimest korda hääletasin temaga siis. Maarja läks umbes samal ajal Grazi kodust välja. Rongi peale. Kolmekesi ei saa ju peale, eriti veel, kui riesengross kotid seljas on.
Saime üldiselt täitsa libedalt autodega edasi. Ainult 5-6 autot ning kõik olid meeldivad inimesed. Kõige meeldejäävamaks osutusid kaks ärimeest, kes meid Bologna lähedale viisid. Indiast pärit ärikas rääkis enda maa toidu traditsioonidest ja huvitavatest juhtumistest.Päris linna saime ühe couchsurfingust pärit kutiga. Lihtsalt seisime suvalises kohas linna lähedal sildiga "Bologna central". Eriti mugavad ju, aga no mis teha, kui pimedaks hakkab minema ning niikuinii mingit bussi varianti ka sellise koha peal pole.
5 minti ja juba hops peal ning 15 minuti pärast olime juba Maarja ühe suveülikooli tuttava kodutänavas. Sjuuper. Pasta con pesto e vino e birra ja kõik oli kui taevas, ainult uni segas. Kui Maarja sõber Danilo töölt tuli, siis läksime kõik tema juurde. Mina keerasin kohe magama ära, seejärel ka Kerttu. Maarja, Danilo ja see kolmas läksid välja. Kuuldavasti jõudsid nad koju 8 aeg hommikul.
Järgmisel päeval, teisipäeval, ärkasime 12 ajal. Sõime "hommikust", Danilo läks tööle ja me, tsikid, läksime linna peale laiama. Vanalinn sai risti-rästi läbi tuulatud. No olgu, mitte päris nii, sest see on ju molto grande! Õhtuks sõime 2.5 eurtsiseid margheritasid (kes ei tea, siis see on kõige "vaesem" pitsa, kus peal ainult tomatipasta ja juust). Koju tagasi ja varsti jälle välja. Õhtu tegid põnevaks 1-eurosed shotid ja jääkuubikumäng.
Kolmapäeval läks Maarjal lend Barcelonasse, et sealt siis mõni päev hiljem Mallorcale lapsehoidjaks minna. Seega ei tahtnud me ka Danilot rohkem tülitada ja teda kuskile esikusse diivanile magama panna, vaid kolisime välja. Võtsime asjad, läksime kolmekesi piazza Verdile (ülikoolitänaval üks väljak, kus on alati miljon hipit koos) ja ootasime Nukit (ka sõber suveülikoolist Maarjal). Tegime kurba nägu ning Nuki nõustuski meid öömajatama. Saatsimegi Maarja ära, seejärel hommikuks miskit söödavat ostma ja koitsa! Nuki valmistas meile maitsva ungari hõrgutise (nime ei tea), sest Nuki on ju pärit Ungarist, täpsemalt Budapestist. Bolognas on ta Erasmusega. Käisime ka korra väljas (Kulutasime 5 eurot shottidele, deeeem, poleks pidanud: kallis ju! Aga mängu tuli vesi, tuli, õhk ning vaatamist ja imestamist oli palju.), aga õnneks saime suht normaalsel ajal magama.
Neljapäeval kui ärkasime, oli Nuki koolis ja me hiilisime kodust välja, et Thomasega (itaallane ikka) kohtuda. Thomasega saime tuttavaks teisipäevasel peol, Maarja tundist teda aga Tartu päevilt, kui Thomas seal Erasmusega oli. Ta on üks normaalsemaid itaalia tüüpe, keda tean, kusjuures! Thomas näitas meile ka natuke linna. Proovisime siis sealset arancina´t. Ühed ütlevad, et pärit Sitsiiliast, teised Naapolist, kuid vahet pole - see paneeritud riisipall, kus on sees tavaliselt liha (arancina con carne) või juust (arancina con burro) ja natuke ka maisi ja/või herneid jne).
Jõlkusime Thomasega veits kaasas ning läksime omapäi uitama. Kui pimenema hakkas, hüppasime juba tuttavast "Pizza casa´st" läbi ja võtsime seekord pizza rucola kahepeale. Juurde jõime margariini-veesegu (mida mõned arvavad olevat piim) ehk latte´t. Seejärel koju. Rääkisime terve õhtu Nukiga juttu, sain teada, missugune ta tegelikult on. Loodan, et ta väga solvunud pole mu peale, kui leidis järgmisel hommikul enda laualt ühe kirja.

Ja sujuvalt olemegi jõudnud selle hetkeni, et peremees veel magas, kui meie juba lahkunud olime. Seekord Prantsusmaa poole.

Graz

Sloveeniast lahkusime teisipäeval, 29. septembril.

Matic saatis meid hääletamiskohta, kuid sealt jalutasime ikkagi veel mõnusaid kilomeetreid oma kottidega edasi. Lõpuks, kella 3 paiku, saimegi auto peale. Pikad peatused Celjes ja Maribos ning Grazi jõudsime õhtul hilja ühe ajal rekkaga. Juht oli hirmus mures meie pärast, helistas ja saatis hiljem veel sõnumeid, missest et ta inglise keelt ei osanud. Ma siis üritasin saksa keelt purssida.
Tulime rekka pealt maha ja hakkasime linna sisse marssima. Varsti peatus auto meie kõrval ja poiss selle seest küsis, kuhu me minna tahame. Ta olevat Portugalis samamoodi suure kotiga palju kilomeetreid maha kõndinud ja keegi ei aidanud teda. Tuttav värk. Niisiis ta viskas meid Mischa ukse ette ära. Mischa juurde ööseks saime siis tänu couchsurfingule. Jõime teed, sõime küpsiseid ja magama.

Järgmisel päeval, lõuna ajal, läksime Mischa juurest Hermanni juurde. Viimane oli koju saabunud 7. ajal hommikul, sest tuli Sveitsist vist. Sõime koos "hommikust", saime veel Ryaniga (USAst, couchsurfingust) ja Hermanni õega kokku ning tegime ühed õlled. Siis jõe (Mur) äärde Hermanniga viiuldama. Kes ei tea, siis Hermann oli mu nö viiuli õpetaja etnolaagris. Mina sain teadlikuks ühest Sveitsi lookesest ja tema Minoorsest labajalast. Kindlasti oli veel miskit.. Hermann läks seejärel kuskile netti ning me kolmekesi läksime vanalinna avastama. Käisime üleval Schlossbergis ja all niisama jalutamas. Varsti koju ning hakkasime Maarja ja Hermanniga kokkama. Pasta, juurviljamix ning roheline salat. Kitsejuust ka. Mmmmm! Peale seda pakkis Hermann asju, sest järgmisel hommikul oli jälle lennuki peale minek, seekord Eestisse Viljandisse esinema. Igatahes mingi kell läksime Borissi poole ning siis Kolja juurde, kus toimus Alpine Ramblase proov. Me mõtlesime, et meie jäime hiljaks, kuid Daniel ja Matthias olid veel osavamad selles osas. Ahjaaa! Vahepeal selgus, et Kolja viisa on Serbias. Seega ta sõber või vend või keegi hakkas õhtul kell 11 Serbiast Grazi seepärast sõitma. Päris hea. Peale proovi läksime kebabile ning siis koju jälle asju pakkima, poisid filmi vaatama jne. Me Maarjaga jäime kohe magama..

Hermann ja Matthias läksid siis hommikul ära. Lehva-lehva ja me jälle tuttu. Järgmised Grazi päevad veetsime mõnuledes Hermanni kodus. Lugesime raamatuid, tegime süüa, tegin kunsti, käisime linna peal jalutamas, isegi jooksmas käisime. Mingi päev saabus Kerttu ning kõike seda tegime kolmekesi. Oli hea üle pika aja jälle lebotada, asju rahulikult võtta. Grazi päevadel sadas ka ning lõi välku. Hea, et meil oli kodu olemas!

Edasi hakkasime liikuma esmaspäeval, 5. septembril kell 7.40 hommikul. Nii hilja seepärast, et ootasime minu passi, kuid kui saime teada, et Hermann tuleb teisipäeval, mitte pühapäeval, nagu alguses teadsime, siis otsustasime ikkagi enne tema tulekut liikuma hakata. Vabandan inimeste ees, kes jamasid mu passiga..
Kuid jah, edasiliikumisest veidi hiljem...

Sloveenias

Sloveenias olime kokku umbes nädala. Enamus ajast viibisime Ljubljanas, Sloveenia pealinnas.
Iga päev sõime kuskil huvitavas kohas. Proovisime ära mitmed Itaalia, Hiina ja Hispaania restod, samuti hobuselihaga hamburgerid, burekid, kebabid. Ka me Maarjaga kokkasime - soolase ja magusa täidisega pannkoogid, pasta con pomodori e pollo e sinihallitusjuustuga:D Kokku ööbisin viies kohas - Miha ühikas, Matici kodus, Garbase kodus vahetult enne kolimist, Luka maakodus, Luka Ljubljana kodus, karm!
Kuna ma olin haige, siis väga palju me väljas ei käinud.

Teisipäeval avastasime kahekesi Maarjaga linna, sest nii on kõige mõnusam ja huvitavam. Matic andis meile rattad ka selle jaoks.
Õhtul oli Metelkovas (hipide ja pahede küüsis loominguliste inimeste paradiis) pidu, kus kõik tundsid end mõnusalt. Teine pidu toimus neljapäeval, kui tähistasime Garbase kolimist. Nüüd on ta nimelt Sevillas, kuid peo ajal me otsesõnu couchsurfisime. Vedasime ta diivanit ühest kohast läbi linna teise. Toimusid ka väiksed puhkepausid, kus mehepojad (ja ka pealtvaatajad) said tassimise eest janu kustutada. Kohtasime ka linnapead, kes on väga populaarne just noorte seas, sest just tänu temale pidi Ljubljanas elu käima. Käisime ka AEGEE kontoris ja veel mõnes kohas. Matic, ka haige poiss, läks ilusasti vara koju magama, Maarja läks ka suht vara, kuid teistel põhjustel:P Mina jäin vist esimest korda elus täiesti peo lõpuni paika. Viimase seltskonnaga käisimegi hobuseburksiringil ning Luka ratsutas draakoni, mis ehib üht Ljubljanica silda, seljas. On legend, et kui neitsi ületab silda, siis draakoni saba liigub natuke. Hmm..
Reedel oli Garbas terve päev tööl ning meie asjad tema juures ehk siis pidime terve päev mujal olema. Käisime siis teiste poistega söömas, mängisime korvpalli, pidasime Miha ühikas siestat ning siis kinno "Genovat" vaatama ning vesipiipu tegema.
Laupäeval ärkasime 5.45, sest läksime Luka koju Brežicesse. Hommikusöök ja Luka õe peika sugulaste juurde viinamarju korjama! Mõnus oli. Peale seda veel korralik söök ning siis ujuma! Mitu mõnusat tundi õuebasseinides. Mmm. Õhtul käisime kohalikus baaris ja "klubis", oioioi. Kohalik Jörpa laulis, ühtegi ilusat inimest ei paistnud seal olevat. Kole-kole. Aga hea meel, et saime sellises kohas käia, pilt muutus terviklikumaks.
Pühapäeval käisime Luka sõbra maakodus. Ta isa ongi veinimeister. Mõnusalt lai viinamarjaväli. Proovisime erinevaid veine, tegime pilte, proovisime kohalikke magusaid hõrgutisi ja õppisime sloveenia keelt. Otsustasime juba õhtul Ljubljanasse tagasi minna. Seekord läksime rongiga. Garbas tuli vastu ja läksime kõik koos baari ja siis koju tuttu.

Ljubljana, mu armas

Tervitused päikselisest ja tuulisest Marseillest!

Grazis kirjutasin pikalt-laialt mu Ljubljanast, kuid kõik läks hoopis musta auku...
Igatahes. Mis on Ljubljanas erilist?
Varsti saab juba kuu meie reisi algusest, on kogetud palju emotsioone, kuid kõige meeldivamad on seotud Ljubljanaga. No olgu, Sloveeniaga.

Ljubljanas tutvusime inimestega, kellega kindlasti jääme suhtlema ka edaspidi. Seal on kõik nii rõõmsad, heatahtlikud, viisakad, armastavad puhtust, head toitu, sporti ja haridust. Lisaks pole nad pinnapealsed nagu teiste (minu kogemuse põhjal) vahemereäärsete maade elanikud. Ehk on "viga" selles, et ka neid on väga vähe - ligi 2 miljonit ning nad saavutasid samuti iseseisvuse 1991. aastal.

Ka Ljubljana on mõnus ja hubane. Tänu jõele Ljubljanica ja mäele, mille tipus asetseb loss, on peaaegu et võimatu linnas ära eksida. On palju mõnusaid kohvikuid, restorane, hinnad ka täitsa okeid. Kui nüüd võrrelda kasvõi siinsete hindadega..
Linnas on palju muuseume, suur park, millel nimeks Tivoli ning palju kauneid vaateid pakkuvaid kohti. Ahjaaa.. Ljubljana on ülikoolilinn, palju noorust, ideid, loomingut. Just nii, nagu mulle meeldib!

Sissekanne meie tegudest selles linnas tuleb ka kohe varsti...

Krakowist...kaugele

Hei, l6puks saime siin (Grazis) netti.. Istume netikohvikus, joome kohvi, Maarja kirjutab raamatut ja väljas sajab padukat - esimene vihm meie reisi jooksul.

Pooleli j2in siis Poolaga.
J2rgmisel p2eval ehk siis 21. septembril 2rkasime varakult, k2isime Maarja ja Maticiga poes, ostsime head paremat ning Maticiga meisterdasime hommikus66ki. Ehk siis omletti rohke sibulaga, hehe.. väike kohv peale, asjad kokku ja minek! Minek kesklinna, et siis Matici ja tema s6prade autoga Krakowist Ljubljanasse vurada.
Roolis oli alguses yks noor tyyp, kelle nime ma ei tea, Miha istus k6rval ning meie, mina, Matic ja Maarja, olime taga. S6itsime l2gi Poola (v6i noh, natukene), Slovakkia ja Austria. Kuskil Slovakkias tegime toidupeatuse ka, 6gisime mingeid v6ileibu. Lisaks veel kung fu ja tants. Autos m6tlesime v2lja ja tuletasime meelde igasugu erinevaid mänge, millega meelt lahutada. Meel sai täitsa pooleks lahutatud! Ja muidugi superpikad fotosessioonid ja mina soengumodellina:)
Grazi lähistel olime juba pimeduses, kella 23 aeg j6udsime Ljubljanasse. Oeh..
Tunnike pakkisime asju lahti, tegime teed ja tundsime end m6nusalt, siis aga burekit sööma. Olgu öeldud, et juba Austriat läbides tundsin et nyyd see haigus tuleb.. Öösel v2lja minnes oli eriti jube ning tuli välja, et olin ka Matici nakatanud... deeeem. Peale püha6htusöömaaega näidati meile kohalikku 6udustemaja vmt. Njah, polnud midagi erilist. Aga olime juba nii v2sinud, et l2ksime koju magama. Meie koduks oli mitu ööd Miha tuba ülikoolilinnaku pisikeses ühikas:) Väga armas ühikas, muideks. Ise tehtud remont, hubane olemine ja s6bralik rahvas!

Varssavist Krakowisse

Pyhap2va hommikul ei saanud me kuidagi yles. Muudkui venitasime Berliini minekuga, kuni lčpuks otsustasime, et l2hme hoopis Krakowisse. Seal toimusid korvpallivčistlused, mida l2ksid kaema ka Maarja sloveenlasest sčber Matic oma sčpradega. Me l2ksime siis ka, mitte kyll korvpalli vaatama.
Kazik viis meid busside-asjadega h22letamiskohta 2ra ja seal me ootasime. Yle tunni kindlasti. Kaks mootorratas j2id seisma, tahtsid meid yhes v6tta, kuid neil polnud kiivreid ja meil olid hoopis suuuured kotid. L6puks saime kahe tudengi peale, kes k2isid Varssavis pidutsemas:) Ise elasid nad Krakowis, nii et meil vedas! Saime nendega otse raudteejaama. Tee peale j2id veel yhispiltide tegemine, kiire kohv ja kaerajaani tutvustamine.
Pimeduses jčudsime linna ja seiklesime raudteejaamas natuke. Yles-alla, paremale-vasakule, lćpuks leidsime siiski Matici yles. Uuuuu, n2gus poiss!:D Sčitsime oma hosti Kasia juurde j2nest. Vaid paar peatust. Panime asjad 2ra, pessu, meiki, ilusad riided selga ja peole! T2psemalt siis Krakowi geiklubisse. Mmmmhmmm:) Selline mčnus, suht pisike oli (kuigi tegelt igal korrusel oli eraldi muusikaga erinev koht). Ja mčnusad inimesed eelkčige! Tantsisime seal kella neljani. Niiii hea oli tantsida! Ja Matic ja Miha tantsivad v2ga h2sti. Soovitan!
Viimase bussiga saime j2lle koju ning kollektiivne hambapesu ning tuttu.
Head und!
(mitte kyll praegu, sest olen totu ja l2hen haigest peast peole)

Varssavis

Čhtust!

Selline tore č t2ht siin:)

Igatahes. Eelmine kord j2ime pooleli Varssavis. Meie aasta teine p2ev siis.
"rkasime Kaziku juures umbes kahe ajal, sest eelmine p2ev oli olnud ju v2sitav. Kiired igap2evatoimetused ja linna peale! Maarja polnud varem Varssavis korralikult olnud, linna n2inud, seega oli see hea mćte. Mul on mćned korrad juhtunud sinna kanti asja olema (mu eesti keel longab yle kyngade juba), nimelt h22letades:)
Kazik elab metrooga kesklinnast tulles eelviimases peatuses, nii et saime sellega mćnusalt sćita.
Ratuzis (Selle peatuse l2hedal ykskord elasime Kziga paar p2eva. Dani juures) l2ksime maha ja otse vanalinna. Nč raekoja plats, erinevad vaateplatvormid, Kaziku kooli kolmpleks ja sealne člu. Mmm, hea mahe. Seal suurel platsil oli yks kloun, Maarja l2ks tema taha, et salaja pilti teha. Kazik pildistas nč klouni ja mina ei suutnud naermata j2tta. Kloun arvas, et ma tahan temaga pilti teha.. Mmm.. ei? Juba suundus mu poole ome k2tudega, et tule-tule. Ma ei tea, kas ta raha tahtis, aga mis minul sellest pildist?! Ja juba ma jooksin eemale, et tast lahti saada. Ebaviisakas, selline (mina, muidugi)! Teel "kelgumaja" poole avastasime v2ikse t2navaturu. N2lginud lapsed ehk siis meie Maarjaga kohe lettide juurde soolaseid palasid maitsma. Juustud, vorstid - mmmmmm.. Ja siis leidsime meečlut!!! Kazik ostis meile, sest meil polnud zlotte kaasas. Ja kas see maitses h2sti? Mmmmmmuidugi! Ma mčtlesin veel, et Eesti člu on see kčige parem.. Kelgumajast lihtsalt jalutasime l2bi, sest midagi ostma kyll ei kavatsenud hakata. Esiteks njeetu raha, mida raisata, teiseks kotid on meil niiiiigi rasked! Paar pilti veel Hard Rock Cafe juures ja metroo p22le j2lle.
Kodu l2hedal k2isime poes ja ostsime syya: meisterdasime Maarjaga pastat, mille kaste mul eriti h2sti v2lja ei tulnud.. Liiga vedel ja juust ei sulanud 2ra. Hmm. Zubrowkat jčime ka. Tervituse poolest. Ja siis fotosessioon totakate n2gudega ja moderntantsuga yliv2ikesel pinnal. Magama l2ksime MK (Mingi Kell).

Kose->Varssavi

Tere, mu kallid!

Kuidas läheb? Meil läheb hästi! Olen tegelikult p2ris haige: kurk mitmendat p2eva hirmus valus, peavalu, palavik ja ninast voolab mingit asja lausa ojana. Aga samas on ka ylihea olla.
Alustan algusest oma jutuga, eks siis paistab kuhu maani ma j6uan:)


Reedel läksime Kosel 8.10 marsa peale, millega saime linna, siis ARKi ja nr 18. bussi peale. Olime väga väsinud, sest saime mõlemad öösel 2 aeg magama. Ei tahtnud üldse hommikul teki alt välja tulla, ei olnud minemise isu.. aga õnneks saime sellest üle!
Igatahes. Sõitsime nr 18ga ning unelesime veidi. Peale Männiku teed hakkasin Varssavi silti maalima. Hoolega kaunistasin markeriga paberit, kui üks tädi pani enne bussist lahkumist mulle paberi peale ühe Bounty. Vaid naeratas viivuks ning pilgutas silma. Nii armas! Tore, kui inimelsed meile kaasa elavad!
Tee ääres saime umbes 20 minutit oodata ja saime auto peale, mis Klaipedasse sõitis. Toredad poisid veel pealekauba seltskonnas, superluks! Me läksime aga Riia ringis maha, arvasime, et sealt on parem edasi minna. Ringi peal võeti meid kohe peale, nimelt üks kurja näoga mees, kelle tütar õpib Saksamaal..
Kui auto peale läksime, siis küsis, kas me vene keelt räägime. Vastasime eitavalt. "Miks," küsis ta, "miks noored eestlased vene keelt ei oska???" Oioioioi.. no mis me ikka vastu kostame, lihtsalt ebamugav ja paha ja piinlik on. Piinlik on mul olnud iga kord, kui mul tuleb tõdeda, et pole elus ühtegi vene keele tundi läbi teinud, ega tea ühtegi venelastst isiklikult. Kahjuks muidugi.
See kurja ilmega mees viis meid Bauskasse, seal ootasime üle tunni... Aga vähemalt avastasime, et see on tõesti rahvusvaheline hääletamispunkt! Lõpuks saime muidugi peale. Üks vanem meesterahvas, kes oli noorena hipi, võttis meid peale. Led Zeppelini, teetööde ning massaažirohke (siiski ainult esiistmel ehk mul) sõit oli see Kaunasesse! Seejärel v2ike võileivaeine, šokolaad ja 3.10 liti eest must kohv (Juoda kava! Eksilikult arvasime, et see on koorega kohv: teised olid kõik need espressod-cappucinod-latted).
Peale einet uuesti tee äärde. Kell oli ka juba omajagu.. lõpuks võtsid kaks noormeest meid peale. Selgus, et üks oli politseinik, kes on ka ise hääletanud. Mõnusa jutuajamise saatel jõudsime Marijampolesse, kust hakkasime edasi hääletame. Avastasime, et hääletuskohas on juba keegi ees, täpsemalt kaks noormeest. Läksime nendest umbes 100 m ettepoole ja tõstsime näpu püsti. Ootasime. Ei miskit. Päike loojus, pimedus. Ikka ei miskit. Läksime veel ettepoole ja panin endale helkurvesti selga ning helkuri veel kätte. Ootasime ikka omajagu, kuid igav ei hakanud. Pole veel kordagi hääletades igav olnud, alati saab igavust peletada. Joodeldades, räppides, luuletades - valik on sinu!
Kuskil seal rahvatantsu ja balleti vahepeal jäi üks rekka seisma. Jeesss! Saime yhe poolakaga piiri äärde ning sealt Augustowi, seal uuesti rekka peale ja Białystoki poole! Sjuuper. Ainus asi oli see, et viimane juht oli kahtlane. Vaatas hoolega Maarjat. Rääkis teiste juhtidega meist ning viimaks käppis mu põlve ja sealt edasi. "Njeee!" on põhisõna. Muud ei mõistnud nemad ja meie ei mõistnud neid. Ehk siis see viimane juht soovis meiega enne Varssavisse minekut veidi trükimusta mitteväärivaid asju teha. Ei aitäh! Aga teised, neel eelmised, juhid olid ülitoredad. Aga noh, siiski kõik oskasid vaid oma poola keelt..
Białystoki jõudes hops maha! Huuh. Suund Varssavi poole, vaid sild tuleb ületada, et silti näidata. Kuid silla all meie lähedal olid noored, sellised kahtlased. Veidi hirmus oli ka, sest linn polnud ju õieti alanudki ning tegemist oli äärelinnaga. Põõsad, raudtee ja veel puid-põõsaid.
V2hem kui 5 minutit saime silti yleval hoida, kui meid juba peale v6eti, kuigi kell oli juba palju. 11 6htul vist. Heategijaks oli seekord yks 22rmiselt meeldiv mees, kellel olid ilusad kingad jalas:D Muide, ta tuli otse Tallinnast! Kell kolm alustas sealt s6itu. Ja nyyd l2ks t2pselt Varssavi tsentrisse, nii et meile sobis liigagi h2sti! Tallinn-Tartu pikkune l6ik l2ks kiiresti. N2gin taevas nelja langevat t2hte ja magasin ka veidi seal tagaistmel. M6nus!
Linna j6udsime poole kahe aeg, Kazik, Maarja s6ber Tartust, oli meil juba vastas. Kuid siiski see mees, Vladislav, s6idutas meid ka Kaziku juurde. Oeh! J6udsime yles, siis tegime paar Vana Tallinna ja tee ringi ja tuttu. Oli nii, Maarja? V6id mu juttu t2iustada, ma enam ei m2leta, see oli nii ammu ju:)

Muide, ma ei tea, miks ma neid pilte sirgeks praegu ei saa, las ta praegu j22b, eks!

Kohe varsti kirjutan edasi...

Miks ja kuhu

Heips,

Paljud on minult küsinud, MIKS ma ära lähen, eriti veel niiiimoooodi.
Lähen, sest olen alati teadnud, et kunagi pean minema. Pool kooli on mul läbi, tööd pole, peikat pole - miks mitte! Tegelikult on asi nii, et lihtsalt hiljem olen juba nii seotud. Alles peale kooli minnes katkevad need tähtsad kontaktid, mis mul seni olid, praegu minnes saan need taastada. Ja mul on enda jaoks aega vaja. Võtta elust, mida saada on, see endast läbi lasta ning vaadelda, missugune ma erinevais olukordades olen. Mind paelub ka see, kuidas saan hakkama võõras keskkonnas. Eriti veel, kui tulen tagasi max juunis ja pangaarvel on vaid 1/4 Eesti keskmisest kuupalgast:):) Lähme kerjuseelu elama! Ahjaa, oma viiuli võtan ka ühes, vaatab, kas sest kasu on! Loodan, et ta peab mul ilusasti ikka vastu..

Ja teine punkt. Lähme Maarjaga hääletades. Kõigepealt Läti, Leedu, Poola nagu ikka. Praegu oleme plaaninud Varssavisse jääda kaheks ööks, Maarja sõbra Kaziku juurde. Kui miskit peaks juhtma, siis mul on kaks kontakti veel seal, kesklinnas;) Ja kui veel mingi probleem, saab ju Bloniesse sõita! Iiik.
Varssavist Berliini. Ööbime Marioni sõprade juures, Marion on ka seal:) Jah, seesama Viljandi Aida Marion! Jaaa.. kui mingi jama peaks olema, siis saab Enlai juurde arvatavasti või siis see.. Gustafsoni poiss. Seal tahaks kolm ööd olla, saab siis ringi ka veidi vaadata.
Berliinist Nürnbergi, kus meid ootab.. üks host. Sealt hommikul Austriasse. Öömaja on olemas Salzburgis Andrea ning Grazis Martini juures. Veel ei tea, kui kaua me seal oleme ja kus täpsemalt, aga peale seda tahaks ikkagi korra Ljubljanast läbi hüpata. Seal on ka Maarjal üks tuttav ees. Kahju, et Daniel etc okt alguses Eestis on, oleks tahtnud nendega kokku saada...Ahjaa. Austrias saame kokku Kerttuga, kes tuleb Holdeni autoga sinna. Holden läheb nimelt Innsbrucki ülikooli. Ei tea, päris karm saab meil olema kolmekesi edasi hääletades:)
Igatahes. Peale Austriat tahaks Itaalias Bolognasse, Genovasse minna, ei tea, kas jõuab. Siis Prantsusmaa rannikut pidi Marseille´sse Ingrale külla, sealt edasi vb San Sebastian ja siis Hispaaniasse. Maarjal läheb 10. okt lennuk Barcelonast Mallorcale, kus ta lapsehoidjaks läheb. Me Kerttuga oleme veidi Barcelonas, vb lähme ka natukeseks Mallorcale ja siis nt Beneficiosse, millest olen vaid head kuulnud ja lugenud. Ja äkki Portugali? Või hoopis Palermosse? Või Amsterdami? Veel ei tea, kuid eks see selgub kunagi.

Ahjaa.. Jann on ka avaldanud soovi meiega ühineda. Täna selgub siis, kas ta tuleb ka Holdeni autoga ja teeme kahesed paarid edasiliikumiseks või mitte.

Olge mõnusad!

Esimene sissekanne

Tere-tere, kõik see pere!

Alustan siis lõpuks enda reisiblogiga. Oleks muidugi võinud juba nii mõnedki käigud avalikkusesse paisata, kuid asi on laiskuse taha kinni jäänud. Loodan, et nüüd olen tublim.

Reisist.
Plaan on minna reede, 18. sept, hommikult linna ARKi, viimaseid Eesti kroone eurodeks vahetama ning siis hääletamaie. Asju pakin homme. Mõned asjad on mul veel puudu - taskunuga, soe kapuutsiga kampsun, vihmakeep ning mõned vähemtähtsamad asjad. Vihmakeep on kõige olulisem. Ei tea, mis teen.
Täna vaatan veel üle Hispaania ranniku võimalused, kontaktid ja samas kirjutan ühele Berliini kutile ning Grazi otsin uue hosti. CV peaksin ka üle vaatama ning ka saksa keelde tõlkima. Kiireks hakkab minema=)=) Like it!

Lähen tegutsema,
A domani!