Graz

Sloveeniast lahkusime teisipäeval, 29. septembril.

Matic saatis meid hääletamiskohta, kuid sealt jalutasime ikkagi veel mõnusaid kilomeetreid oma kottidega edasi. Lõpuks, kella 3 paiku, saimegi auto peale. Pikad peatused Celjes ja Maribos ning Grazi jõudsime õhtul hilja ühe ajal rekkaga. Juht oli hirmus mures meie pärast, helistas ja saatis hiljem veel sõnumeid, missest et ta inglise keelt ei osanud. Ma siis üritasin saksa keelt purssida.
Tulime rekka pealt maha ja hakkasime linna sisse marssima. Varsti peatus auto meie kõrval ja poiss selle seest küsis, kuhu me minna tahame. Ta olevat Portugalis samamoodi suure kotiga palju kilomeetreid maha kõndinud ja keegi ei aidanud teda. Tuttav värk. Niisiis ta viskas meid Mischa ukse ette ära. Mischa juurde ööseks saime siis tänu couchsurfingule. Jõime teed, sõime küpsiseid ja magama.

Järgmisel päeval, lõuna ajal, läksime Mischa juurest Hermanni juurde. Viimane oli koju saabunud 7. ajal hommikul, sest tuli Sveitsist vist. Sõime koos "hommikust", saime veel Ryaniga (USAst, couchsurfingust) ja Hermanni õega kokku ning tegime ühed õlled. Siis jõe (Mur) äärde Hermanniga viiuldama. Kes ei tea, siis Hermann oli mu nö viiuli õpetaja etnolaagris. Mina sain teadlikuks ühest Sveitsi lookesest ja tema Minoorsest labajalast. Kindlasti oli veel miskit.. Hermann läks seejärel kuskile netti ning me kolmekesi läksime vanalinna avastama. Käisime üleval Schlossbergis ja all niisama jalutamas. Varsti koju ning hakkasime Maarja ja Hermanniga kokkama. Pasta, juurviljamix ning roheline salat. Kitsejuust ka. Mmmmm! Peale seda pakkis Hermann asju, sest järgmisel hommikul oli jälle lennuki peale minek, seekord Eestisse Viljandisse esinema. Igatahes mingi kell läksime Borissi poole ning siis Kolja juurde, kus toimus Alpine Ramblase proov. Me mõtlesime, et meie jäime hiljaks, kuid Daniel ja Matthias olid veel osavamad selles osas. Ahjaaa! Vahepeal selgus, et Kolja viisa on Serbias. Seega ta sõber või vend või keegi hakkas õhtul kell 11 Serbiast Grazi seepärast sõitma. Päris hea. Peale proovi läksime kebabile ning siis koju jälle asju pakkima, poisid filmi vaatama jne. Me Maarjaga jäime kohe magama..

Hermann ja Matthias läksid siis hommikul ära. Lehva-lehva ja me jälle tuttu. Järgmised Grazi päevad veetsime mõnuledes Hermanni kodus. Lugesime raamatuid, tegime süüa, tegin kunsti, käisime linna peal jalutamas, isegi jooksmas käisime. Mingi päev saabus Kerttu ning kõike seda tegime kolmekesi. Oli hea üle pika aja jälle lebotada, asju rahulikult võtta. Grazi päevadel sadas ka ning lõi välku. Hea, et meil oli kodu olemas!

Edasi hakkasime liikuma esmaspäeval, 5. septembril kell 7.40 hommikul. Nii hilja seepärast, et ootasime minu passi, kuid kui saime teada, et Hermann tuleb teisipäeval, mitte pühapäeval, nagu alguses teadsime, siis otsustasime ikkagi enne tema tulekut liikuma hakata. Vabandan inimeste ees, kes jamasid mu passiga..
Kuid jah, edasiliikumisest veidi hiljem...