Eile oli laupåev. Øhtul istusime "elutoas" ja passisime. Osad, peamiselt meessoost isikud, harjutasid karated ja naiskad praktiseerisid kudumisringi. Kudumisringis on peamiselt jaapanlased - nad on ikka tøsiselt kudumisest, erinevatest mustritest jne sisse vøetud ja alati on neil siinsete suvekursuslastest pensionåridega seega yhine huvi. Yheks kudujaks on ka yks ungarlane. Me, idabloki naised ikka oskame ju kududa. Ønneks oskan ka midagi kaasa rååkida, sest teooriat ma ju tean, lihtsalt ma pole sellest praktiseerimisest nii huvitatud :) Muide, selle ungarlasega tunneme tihtipeale muidki yhiseid jooni: tahame sooja toitu syya, oskame normaalselt (loe: mingi terava åårega lauaga vmt) øllepudeleid avada, naudime poolmørudaid nalju jne.
Aga nyyd asja juurde. Mina siis lahendasin seal elutoas sudokut. Naised kudusid minu taga laua ååres. Nad kysisid, mis ma teen. Ytlesin "sudokut". Nad siis korrutasid yle "sudoku", et nad køik (noh, 4 oli neid) ikka kuuleksid. Yks jaapanlane, Ai, kysis uuesti teistelt "sudoku"? Umbes nii, et kust nemad sellist eesti asja jårsku teavad. Ta arvas, et see on mingi eesti søna. Teised vastu, et "sudoku, noh". Ehk siis tuli vålja, et on ka jaapanlasi, kes ei tea sudokust mitte midagi. Igatahes Ai sisustas oma øhtu ka teistelt sudoku kohta kysides, et kas nemad sellist asja teavad. Jah, jaapanlane oli ainuke. Natuke kahju tast :) Lubasin temaga koos yhe tåna åra lahendada.
No comments:
Post a Comment