Bornholm

Tere!

Nagu nåha, on viimane kirjutis siia postitatud enam kui kaks aastat tagasi. Kui olen olnud kodust eemal, on lihtsalt køik nii .. tavapårane? Ma pole millestki våga vaimustunud ja/vøi tundnud kihku millegi kohta midagi kirjutada.

Kuid siiski. Nagu nåha, olin 2010. aastal Bolognas lapsehoidja. Tagasi Eestisse tulin juulis, 11 vist. Ja jåin kodukanti peaaegu praeguseni. Hetkel olen Taanis Bornholmi saarel Åkirkeby linnakese låhedal Bornholm Højskoles øppimas keraamikat ja metallikunsti. Sattusin siin peaaegu juhuslikult. Vøi noh, see oli ikkagi kindel otsus, aga kokkusattumused juhatasid. Ma tunnen, et mul on tøesti vaja siin praegu olla. Olla eemal køigest, tegelda (sh omandada teadmisi oskusi ja seda mitteformaalselt) millegi meeldiva ja loovaga. Tulin siia nii, et ei tea siit mitte kedagi ega midagi. Ainult kahte tydrukut, kes on siin varem kåinud.

Natuke muusikat vahelduseks..

Woody Guthrie "This Land Is Your Land"

The Velvet Underground "Femme Fatale"

Billy Joel "And So It Goes" 

 Miks ma siin nyyd jålle tagan siia kirjutada?

Kui olen varem reisinud, siis olen ikka omaette olnud vøi omasugustega st sarnase taustaga inimestega. Vøi siis on lihtsalt niimoodi sattunud, et teisest rahvusest tuttavad on olnud minuga sarnased. Sarnased kogemused, arusaamad. Varem pole ma kokku puutunud heaoluyhiskonnaga. Jah, muidugi, kui alustasin oma reisimist, oli palju yllatusi ja kogemusi, mida ma oma varasema (koduse) olukorra tøttu kogeda ei saanud. Siin aga .. Siin on køik vørdsed. Køik on samal pulgal. Ja neil on olnud nii hea pøli, et neil polegi midagi rohkemat vaja. Ja søøk. Seda on neil kylluses. Mina pole niimoodi harjunud. Kui on ikka hea søøk, siis ma søøn korralikult, eksole! Novot. Ja isegi kui toit on våga tervislik, siis palju on ikkagi palju. Ma juba mitmendat påeva møtlen, et teeks yhe våikse dieedi - kas ainult vesi, vesi ja puuviljad vøi køik vedelikud ja ainult vårske. Aga kui låhenen kell kaheksa, kaksteist vøi kell kuus toidulauale, siis .. annan ma alla. Ja pealegi. Kell kolm ja yheksa on meil våiksed tee-, kohvipausid, kus pakutakse moosisaia vøi kooke. Ja nagu teada, siis Taanimaal on koogikesed køige paremad yldse. Eile olin haige (tåna ka veel) ja søin natuke våhem, aga kui øhtu kåtte jøudis, siis suutsin ikkagi neli shokolaadikooki pintslisse pista. Ohh..

Muide, siin pole triikrauda. Ma tavaliselt enda riideid ei triigigi, aga pintsaks kuivas ikkagi kortsuliseks ja pluusil on pesunøøri jålg sees. Niisiis otsisin triikrauda. Leidsin yhe, arvatavasti pårit 70ndatest ja oli tåitsa katki. Nyyd olengi ilma. Ja teate, siin on køik nii røømsad ja avatud. Vanakesed, køik hallide peadega (mitte nagu Eestis, kus peidetakse køik lihtne ja ilus vårvi alla) on nii toredad ja eelarvamustevabad. Vanad ja noored suhtlevad omavahel. Pole sellist pisikest pinget, et mis nad nyyd møtlevad.. Ja. Tulin sellisele møttele, et Taani inimesed on nii røømsad, sest nad ei (pea) triigi oma pesu. Nad teevad seda, mid neile meeldib. Hehe :)

Jårgmise korrani,

K.